SUURSPONSORID

 

SPONSORID


 

KOOSTÖÖPARTNERID

Lektorid

Philippe Jacques Berny

Philippe Jacques Berny töötab Lyoni Ülikoolis farmaatsia ja toksikoloogia professorina. Ta õpetab üliõpilastele farmakoloogiat ja toksikoloogiat. Tal on Euroopa Kolledzi spetsialisti diplom veterinaarse farmakoloogia ja toksikoloogia erialal.  Tema teadustöö on peamiselt seotud keskkonna toksikoloogiaga ja toksiliste ühendite imendumise, jaotuse ja metabolismiga. Veterinaarmeditsiin 2019 konverentsil esineb prof. Philippe Berny ettekandega nii väikelooma- kui suurloomasektsioonis, kus käsitlust leiavad koduloomadel esinevad mürgistusjuhtumid, nende diagnoosimine ja ravi.


 

Irina Dontšenko

Epidemioloog, töötab Terviseametis nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnas nõunikuna. Vastutusvaldkonnaks on nakkushaigusalane valmisolek ja reageerimine. Täidab kontaktisiku kohustused mitmes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) võrgustikus.


 

Piret Kalmus

Piret Kalmus töötab Eesti Maaülikoolis kliinilise veterinaarmeditsiini õppetoolis. Ta õpetab üliõpilastele veiste haiguseid ja veisekarja tervishoiuga seotud teemasid. Tema peamisteks teadustöö teemadeks on loomadelt pärit mikroobide antibiootikumiresistentsus ning veise mastiidiravi ja diagnostika. Piret Kalmus töötab ka karjatervishoiu nõustajana, kus tema peamiseks valdkonnaks on udaratervishoid ja piimakvaliteet. Veterinaarmeditsiin 2019 konverentsil arutleb Piret teemal, kas veiste ravi reservantibiootikume kasutamata on võimalik.


 

Reet Herm

Reet Herm lõpetas Eesti Maaülikooli 2007 aastal. Ta on läbinud hobuste sisehaiguste ja kirurgia internatuuri Hyvinkään Hevossairaalas.

Reet on pärast lõpetamist töötanud hobusearstina Eesti Maaülikooli hobusekliinikus ning tänasel päeval on ta  Eesti Maaülikooli hobusekliiniku peaarst. Reeda erialaks hobusemeditsiinis on hobuste sisehaigused ja varssade haigused. Huvitaval kombel aga on tema doktoritöö teemaks sigade Aafrika katku levik.

Veterinaarmeditsiin2019 esineb Reet ettekandega „Hobuste esmaabi. Praktilised võtted väikelooma-ja veisearstile“.


 

Olev Kalda

Olev Kalda lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1987. a ja talle omistati Põllumajandusülikooli poolt veterinaarmeditsiini magistri kraad 1992. a („Immuunglobuliinide sisaldusest vasikate vereseerumist“, juhendaja prof. Karl Peterson).

Peale lõpetamist töötanud praktiseeriva loomaarstina, Põllumajandusülikoolis lektorina, Eesti Agrobiokeskuse vaktsiinide laboratooriumis teadurina, Põllumajandusministeeriumi veterinaaria ja toiduosakonna  loomatervise büroo juhatajana, Veterinaar- ja Toiduameti nõunikuna ja alates 2004. aastast sama ameti peadirektori asetäitjana (loomatervise ja toidukontrolli valdkond), alates 2016. aastast riigi juhtiv veterinaarametnik (CVO) ja OIE delegaat.


 

Natalia Kerbo

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja. Kogu oma töökarjääri jooksul töötab nakkushaiguste seire, tõrje ja ennetamise valdkonnas.

Esindab Eestit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) nõuandvas komitees, lisaks sellele täidab Eestis pädevaasutuse rahvusliku koordinaatori ning seire ja koolituse valdkondades kontaktisiku kohustused. Aktiivselt osaleb erinevates Maailma Terviseorganisatsiooni programmides.


 

Julia Knut

Loomaarst Julia Knut lõpetas Eesti Põllumajanduse Ülikooli 1996 aastal. Ta on töötanud Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarkontrolli inspektorina ja Tallinna Vanasadama piiripunkti juhatajana. Lisaks on ta olnud Tallinna Loomade Varjupaiga loomaarst.  Alates 2017 aastast töötab Julia Knut HK Scan Estonia Talleggi osakonna loomaarstina. Veterinaarmeditsiin 2019 konverentsil on Julia ettekande teemaks  kanade tervishoiu korraldamine antibiootikumiravi kasutamata.


 

Toomas Kramarenko

Toomas Kramarenko töötab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis nõunikuna toiduohutuse alal, kus tema koordineerida on toiduvaldkonna mikrobioloogilist ohutust ja kvaliteeti puudutavad küsimused. Samuti osaleb ta aktiivselt Eesti esindajana Escherichia coli, Listeria monocytogenes’e, Campylobacter spp. ja koagulaaspositiivsete stafülokokkide uuringutega tegelevate referentlaborite võrgustike töös. Koos Eesti Maaülikooli ja teiste asutuste kolleegidega on ta mitmete erialaste teadus- ja populaarteaduslike artiklite autoriks.


 

Marti Lasn

Marti Lasn on loomaarst, töötab Pärnu Väikeloomakliinikus. Igapäevapraksises tegeleb ta enamasti ortopeediliste patsientide vastuvõtuga. Viimased 25 aastat on ta pühendunud ja keskendunud puusa- ja küünarliigese düsplaasia temaatikale. Marti Lasn on Euroopa Veterinaarortopeedide ja Traumatoloogide seltsi liige.


 

Madis Leivits

Madis Leivits on rohkem teada metsaloomade arstina, siiski on ta  lõpetanud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala produktiivloomade ja hobuste  erialamoodulis. Seega kokkupuuted nii metsa- kui laudaloomadega pole võõrad. Läbinud on ta aastase internatuuri Ameerika Ühendriikides ja  osalenud paljudel konverentsidel, seda tihti ka ettekandega. Madis panustab aktiivselt loomaarstkonna igapäevaelusse, mille tulemusena omistati talle 2015 aastal aasta loomaarsti tiitel. Igapäevaselt tegutseb Madis Tartus Maaülikooli juures tegeledes õpetamise, uuringute, projektide ja palju muuga, mis parasjagu vajab toimetamist. Erilist huvi pakub bioindikaatorite (loomade) tervise abil populatsioonide ja keskkonnaseisundi hindamine. Edukas seire ja loomaarstitöö vajab enamasti tõendusliku abi diagnostika vallast, mis on tihti raskesti kättesaadav, eriti kui su patsiendiks on midagi eriskummalist. Kuna paljude haiguste diagnoosimiseks on Eestis võimalused väikesed, on vaja leida lahendus, mida oleks lihtne kasutada, usaldusväärne ja taskukohane – võimatu kombinatsioon.  Sellisest lahendusest ongi inspireeritud konverentsi ettekanne… äkki ikka on see olemas?


 

Kadrin Meremäe

Kadrin Meremäe on kaitsnud doktorikraadi veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal ning töötab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolis dotsendina. Tema teadustöö huviorbiidis on kampülobakterid linnuliha tootmise ahelas olnud juba rohkem kui kümme aastat. Koostöös uurimusrühmaga on ta publitseerinud kokku kaheksa kampülobakterite uuringuid kajastavat publikatsiooni rahvus­vaheliselt tunnustatud teadusajakirjades. Ta on edukalt juhendanud toiduohutuse alaseid magistritöid ning on kolme doktorandi kaasjuhendaja.


 

Paul F. Mõtsküla

Paul F. Mõtsküla DVM MSc MVetMed DipECVIM-CA (Cardiology) MRCVS on EBVS euroopa spetsialist väikeloomade südamehaiguste alal (Dip ECVIM-CA (kardioloogia)) ning vaatamata sellele, et ta sai oma loomaarstidiplomi juba eelmisel aastatuhandel, jätkab ikka veel oma õpinguid – ta on hetkel ka Eesti Maaülikooli doktoriõppes ning loodab oma teaduskraadi kaitsmiseni jõuda juba järgmisel aastal. Tänavusel veterinaarmeditsiini konverentsil esitab ta ühe huvitava haigusloo kasside südamehaigustest.


 

Kerli Mõtus

Kerli Mõtus (DVM aastast 2006) kaitses 2012. aastal doktoriväitekirja veterinaarepidemioloogias teemal „Veiste herpesviirus 1 nakkuse epidemioloogia, mõju karja tervisele ja tõrje Eesti piimaveise karjades“. Aastatel 2006-2012 töötas Kerli EMÜ suurloomakliinikus loomaarstina, kus tema huviks oli spetsialiseerumine veisekarja tervishoiule. Oma internatuuriaasta jooksul täiendas ta end karjatervise valdkonnas Genti Ülikoolis. Aastast 2013 on ta EMÜ karjatervise dotsent õpetades veterinaarmeditsiini tudengitele noorkarja tervishoidu ja nakkushaiguste ohjamist ning tõrjet veisefarmides ning tehes ka sellealast teadustööd. Aastatel 2016-2018 läbis Kerli Rootsi Põllumajandusülikoolis järeldoktorantuuri ning sai 2019. aastal personaalse uurimistoetuse grandihoidjaks, millega saab jätkata oma teadustööd piimaveiste karjatervise valdkonnas. Veterinaarmeditsiin 2019 konverentsil räägib Kerli Mõtus karjaterviseprogrammide rakendamisest Eestis.


 

Olli Peltoniemi

Olli Peltoniemi töötab Helsingi Ülikoolis produktiivloomade meditsiini professorina. Tänasel päeval juhib ta Helsingi Ülikooli „One Health“ uurimisrühma.  Ta omab kahte Euroopa Kolledzi spetsialisti diplomit nii loomade reproduktsiooni kui põrsaste tervishoiu erialal. Olli Peltoniemi on enam kui 25 aastat tegelenud teadustööga, mis on seotud sigade sigimise tervishoiuga. Ta tunneb erilist huvi just poegimisaegse käitumise, füsioloogia ja  poegimise keskkonna vastu, mis aitavad suurendada põrsaste arvukust pesakonnas. Veterinaarmeditsiin 2019 konverentsil peab ta ettekande sigade poegimisjärgsest tervishoiust ja haiguste ennetusest.


 

Taavi Riit

Taavi Riit on lõpetanud bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis bioloogia erialal ning magistriõppe samas koolis molekulaar- ja rakubioloogia erialal. Patogeenide molekulaarse diagnostikaga on ta tegelenud alates magistriõppe algusest. Patogeenide, täpsemalt patogeensete seente ja oomütseetide tuvastamise ning ökoloogiaga tegelen Taavi Riit käesoleval ajal ka doktoriõppes. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis asus ta molekulaaranalüüsi peaspetsialistina tööle 2015 aasta sügisel ning 2018 sügisest on töötanud sama osakonna juhatajana.


 

Professor Mati Roasto

Konverentsi ettekande teemaga, mis käsitleb Listeria monocytogenes´ga seonduvaid probleeme on prof. Roasto tegelenud juba aastaid. Ta on L. monocytogenes´e teemal avaldanud kaks ISI WEB of Science teadusartiklit, mitmeid populaarteaduslikke artikleid ning on käsitlenud patogeeniga seonduvaid probleeme eriala õpikutes, samuti läbi viinud arvukalt täienduskoolitusi.Mati Roasto on töötanud toiduhügieeni ja toidu ohutuse valdkonnas alates 2000. aastast, sealhulgas professorina alates 2013. aastast. Praegu on ta Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor ja õppetooli juhataja. Prof. Mati Roasto uurimistöö keskendub eelkõige olulistele toidu kaudu levivatele patogeensetele mikroorganismidele ja teatud toidu keemilistele ohtudele ning sellega seonduvale inimese terviseriskidele. Ta on avaldanud kokku 170 teaduslikku ja populaarteaduslikku publikatsiooni s.h. õppekirjandust.


 

Tauri Tallermaa

Tauri Tallermaa on hariduselt raamatupidaja, aga töökogemusi on tal lisaks ka nii finants- kui turundusmaailmast. 2001. aastast liitus ta Kiirlugemiskooli meeskonnaga ning aasta hiljem, pärast kohtumist 8-kordse mälu maailmameistri Dominic O’Brieniga, omandas tehnikad ja hakkas mälutreeninguid tegema. Mälu teemad seonduvad esmalt tähelepanu ja keskendumis­võimega, mistõttu on üha suurem fookus läinud tänases kiires maailmas nende omaduste treenimisele. Lisaks süsteemne mõtlemine ja kordamine, suhtlemine ja müük, läbirääkimised ja enesekehtestamine, avalik esinemine, õppimine ja õpetamine.


 

Tuire Tamminen

Tuire Tamminen (DVM, ECAR diplomiõppe doktorant, PhD) on lõpetanud 2005. aastal loomaarsti teaduskonna (Helsingi ülikool, Soome), lõpetanud 2012. aastal European College of Animal Reproduction residentuuri ning ta kinnitati 2013. aastal väikeloomahaiguste spetsialistiks (riiklikul tasandil). Tema lõputöö teema on koerte emaka inerts ja oksütotsiini retseptorid (Canine uterine inertia and oxytocin receptors). Tema praegune töökoht on veterinaariakliinikus Animal Hospital Veter, Tamperes. Ta on Euroopa väikeloomade paljundamise veterinaarühingu (EVSSAR) liige ja laekur. Lisaks termogenoloogiale on tema peamised huvid uroloogia ja pehmete kudede kirurgia.


 

Merike Toome

Merike Toome on TPI (TTÜ) haridusega keemiatehnoloogia insener. Kandidaaditöö kaitses ta 1977.a. Leningradi Ülikooli Keemiateaduskonnas ja talle omistati keemiakandidaadikraad füüsikalise-keemia alal. 1980. aastast alates on ta tegelenud taimekaitsevahendite ja nende jääkide analüüsimisega, kui siirdus tööle Sakku, tollasesse Vabariikliku Agrokeemia Laboratooriumi, mis on praeguse Põllumajandusuuringute Keskuse eelkäija.


 

Kristin Tõnise

Kristin Tõnise on loomaarst, kes ravib alates 2017. aastast eksootilisi väikeloomi Maaülikooli väikeloomakliinikus ja Tartu Sodalise kliinikus. Oma teadmisi eksootiliste lemmikloomade pidamistest, käsitlemistest ning meditsiinist jagab ta ka Maaülikooli tudengitega. Eksootiliste loomade vastu on huvi Kristinil olnud juba väiksest saati, hetkeks on kodusesse loomaparki kogunenud eksootilisi loomi juba hulgim: küülikud, merisead, tšintšiljad, hamstrid, hiired, tuhkrud, maod, sisalikud, kilpkonnad, tarantlid, tuvid, papagoid, konnad ja erinevad putukad. Eksootiliste loomadega seotud teadmisi on ta täiendanud mitmetel koolitustel, konverentsidel, suvekoolis ning olles praktikal erinevates eksootilistele loomadele spetsialiseerunud kliinikutes nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. Konverentsil räägib Kristin, kuidas aidata esmaabina kliinikusse tulnud eksootilist väikeimetajat enne edasi suunamist eksootiliste loomadega tegeleva arstile.


 

Merit Villemson-Kavak

Loomaarst Merit Villemson-Kavak: Olen töötanud Viljandis Männimäe Loomakliinikus loomaarstina alates 1998. aastast. Samuti on olnud võimalus õpetada tulevasi kolleege 13 aastat EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudis, peamiselt veterinaarradioloogia ja sisehaiguste vallas, rõhuga südamehaiguste osas. Õpetamist ei ole siiski päris ära lõpetanud, hetkel annan kaheksandat aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse Loomaarsti abilise eriala õpilastele veterinaarrdioloogia aluseid ning teen täienduskoolitusi loomaarstidele kiirguskaitses, praktilisi koolitusi kõhuõõne ultraheli tegemiseks. Samuti pakun nii nimetatud telemeditsiini teenust loomaarstidele, kes hädas röntgenpiltide interpreteerimisega.

Sügavam huvi väikeloomade kardiorespiratoorsete haiguste ja kujutava diagnostika vastu on olnud üle 20 aasta. Olen osalenud erialastel täienduskoolitustel alates 1998 aastast käesoleva ajani, 2-3 korda aastas erinevates riikides. Sealhulgas läbinud European School of Advanced Veterinary Studies (ESAVS), Cardiology I, II, III, IV ja V kursuse aastatel 2012-2017. Lemmik koolituseks on Euroopa Veterinaaria Sisehaiguste kolledzi (ECVIM-Ca) konverents, millel olen osalenud alates 2003. aastast siiani, jättes vahele vaid mõned korrad. Kuulun ka Eesti Loomaarstide Ühingusse alates 1999; Eesti Väikeloomaarstide Seltsi alates 1998, olles olnud aastatel 2007-2012 EVS-i president; European Society of Veterinary Cardiology (Euroopa Veterinaarkardioloogia Ühing) alates 2004. a. Alates 2006. aastast olen Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud südamearst koerte aretusuuringuteks.